ja raskused lugema õppimisel on teatud mõttes omavahel seotud. Ka algaja lugeja loeb samamoodi, kui lugemisraskusega inimene.
Ta loeb aeglaselt, takerdudes, monotoonselt, vigadega ning ei pruugi loetut päris täpselt või üldse mitte mõista. Raskused võivad püsida kogu elu. Loe Õpetajate Lehe artiklit Düsleksia – mitte ainult lastel (2021).
Eesti keeles käib lugema õppimine häälikumeetodil, sest meil on häälikuline (foneetiline) keel, st saame tähti kokku lugeda just nii nagu on kirjutatud.
Lugemisoskus ei ole kaasasündinud. Seda tuleb õppida. Lugemine hakkab sujuma, kui lugemiseks vajaminevad eeloskused on piisavalt arenenud. On vaja, et teatud tajud ja mälu ei veaks alt:
- optiline taju – õigete tähekujude tundmine
- rütmitaju – sõna rõhulis-rütmilise struktuuri tajumine
- kinesteetiline taju – kõneliigutuste täpsus
- foneemitaju – sõna tähendusteristavate ühikute äratundmine ja erineva pikkusega häälikute hääldamine
- verbaalne töömälu – tajutud ühikute meeldejätmine enne sõna väljalugemist
Kui on probleeme eelmainitud tajudes, siis lugemist (dekodeerimist) ei toimu või see on raskendatud.
Lugema ja kõnelema õppimine on omavahel seotud. Põhimõtteliselt algab lugema õppimine kohe peale sündi.
Lastel tekib aktiivne huvi sõnade ja tähtede vastu erinevas eas. Ei ole üht konkreetset vanust, mil kõik lapsed omandavad lugemisoskuse. See kujuneb järk-järgult igaühel omas tempos keskmiselt 5.-7. eluaasta paiku.
Kui laps ei ole veel valmis lugema õppima, tuleks tegeleda häälikute ja tähtedega mänguliselt ja proovida laps lugemise juurde tuua nö “ümber nurga”.
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavas (2008) on kirjas, et õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7 – aastane laps:
- tunneb tähti ja veerib kokku 1–2-silbilisi sõnu ning tunneb kirjapildis ära mõned sõnad
- kirjutab joonistähtedega 1–2-silbilisi sõnu õigesti järjestatud ühekordsete tähtedega
- teab peast emakeelseid luuletusi ja laule
- hääldab oma kõnes ja etteöeldud sõnade kordamisel õigesti kõiki emakeele häälikuid
- valdab suhtlemiseks piisavat sõnavara ja suudab vajadusel ise sõnu moodustada
Kooli minev laps võiks juba pisut lugeda ja kirjutada ning loetut mõista.
Kahjuks on õppekirjandus 1. klassis palju keerukam, kui seadus ette näeb. Lõhe lapse arengu eeldatavate nõuete ja reaalse koolitöö vahel tekitab stressi nii õpetajatele kui lapsevanematele.
Lisainfot saab Facebooki lehelt Düsleksia Eestis ja Eesti Lugemisühingu brošüürist “Düsleksiaga laste vanemate toetamine”