Probleemi olemusest on spetsialist saanud juba aimu ettesaadetud elektroonse ankeedi ja videolõigu kaudu (eelistatult spontaanne suhtlus pereringis või koostegevuses, raamatu vaatamine, ümberjutustamine vms)
Esmane kohtumine on väärtuslikku infot andev (eelistatult) silmast silma kohtumine nii kliendi kui tema saatjaga. Kuna koolieeliku põhitegevus on mäng, siis logopeed proovib kõigepealt last kaasa haarata mängulisse tegevusse, suunab pilte vaatama või vestleb. Koolilaste puhul palub midagi ette lugeda, kirjutada või jutustada. Täiskasvanute puhul piisab lühikesest vestlusvideost.
Spetsialist läheneb igale kliendile individuaalselt ja kogub infot vastavalt sekkumisplaanile: mängu- ja suhtlemisoskused, keskendumine, kõne mõistmine, teemas püsimine, kõne sujuvus, tähelepanu, tajud, mälu, sõnavara, grammatika, hääldus, lauseehitus, lugemise ja kirjutamisoskuse eel- ja osaoskused, hingamine, kõne tempo ja hääle kvaliteet või nt suu-näopiirkonna lihaste seisund.
Logopeed loob hüpoteesi kõne-, keele v kommunikatsioonihäire olemusest ja raskusastmest, ütleb, mida märkab, annab soovitusi ja nõuandeid, mida jälgida, milliseid lisauuringuid oleks tarvis ja millise arendamist vajava valdkonnaga tegelemine on hetkel tähtsaim. Esmase visiidi järgselt valmib teraapiaplaan, mis vajadusel täieneb ja täpsustub.
Lapsevanem on esimesel visiidil alati ruumis kaasas ja võib vastavalt vajadusel olla “tõlgiks” ka järgnevatel visiitidel (olenevalt lapsest, kokkuleppel). Järgnevatel kohtumistel osaleb laps üldjuhul tunnis üksinda. Sisuline tagasiside ja infovahetus lapsevanematega toimub kohe peale esmast kohtumist koha peal või hiljem meili või telefoni teel.