Hääldushäireks loetaks ühe või mitme hääliku vaeghääldust, kus häälikut kas moonutatakse, asendatakse mingi muu häälikuga või jäetakse hoopis ära. Häälduslikult keerukaim häälik on eesti keeles vaieldamatult R, aga ka S ja K.
- Hääldushäirete põhjused: harjumus või eeskuju hääliku vales häälduses, hambumusanomaaliad, hääldusaparaadi lihaste nõrkus ja ebaküpsus ning üldine kesknärvisüsteemi nõrkus.
- Hääldushäirete esinemissagedus: lastel on see kõige sagedamini esinev kõneprobleem. Uuringute kohaselt esineb seda 25-30% koolieelikutest, 17-20% 1.-2. klassi õpilastest ning 1% vanemate klasside õpilastest.
- Hääldushäirete diagnoosimine: kuni 3-aastase lapse kõne ei ole vaeghääldus, kuna kõne on sel perioodil alles arenemisjärgus. Häälikute korrigeerimisega tegeleb logopeed.
- Hääldushäirete raviprognoos: düslaalia puhul on peaaegu alati hea. Õigeaegse järjekindla kõneteraapiaga omandab laps õige häälduse täielikult.
Lisateavet hääldushäirete kohta leiate Eesti Logopeedide Ühingu veebisaidilt: https://elu.ee/levinumad-konehaired/