Lähima arengu tsooni mõiste töötas välja Nõukogude psühholoog Lev Võgotski (1896-1934). Lähima arengu tsoon on ala, kus õppimine toimub ainult siis, kui õppijat aitab ja juhendab õpetaja või kaaslane, kes on oma arengult temast ees. Asju, mis on lähima arengu tsoonis, ei suuda laps veel iseseisvalt teha, küll aga suudab ta neid teha kõrvalise abiga. Alguses sooritab laps uut tegevust õpetaja või kaaslase abiga, aga peagi suudab ta seda juba ka iseseisvalt teha. Kui pakume lapsele õpetust sammukese võrra ees tema juba saavutatud arengutasemest, aitame tal jätkuvalt areneda ja kasvada.
Võgotski väitis, et me ei peaks vaatama vaid seda, milleks õpilased on võimelised iseseisvalt, me peame vaatama, milleks nad on suutelised sotsiaalses situatsioonis. Õpetus peaks alati toimuma lähima arengu tsoonis.
Üks hea näide, millega illustreerida lähima arengu tsooni kasutamist, on koolikeskkond. Õnneks on Võgotski mõtted hästi tuntud ja lähima arengu tsooniga arvestatakse õppekavade koostamisel. Me teame umbkaudu, millisel arengutasemel on eri vanuses lapsed, ja seetõttu saame luua õppekavad nii, et õpitav enamuse laste jaoks kuuluks lähima arengu tsooni. Õpetaja saab pakkuda uue oskuse omandamiseks vajalikku tugiraamistikku (scaffolding) – juhtida laps uue oskuse juurde ja toetada teda, kuni ta on võimeline ülesannet täitma ilma kõrvalise abita. Keskmise lapse jaoks töötab see väga hästi ja nad saavad koolist eduelamuse: «Ma nägin vaeva ja sain hakkama!» Nii on nad valmis järgmiseks ülesandeks oma lähima arengu tsoonis.
Need lapsed, kes on eakaaslaste keskmisest märgatavalt madalamal või märgatavalt kõrgemal arengutasemel, on õpetaja jaoks väljakutse – kuidas kohandada õppeprogrammi nii, et õpetus toimuks ka nende laste lähima arengu tsoonis? Siin läheb vaja osavust õppetöö diferentseerimises. Kui õpetamine toimub nö kõrgendatud raskusastmel, kui laps tunneb, et ta tulemused on viletsamad kui teistel ning õppimine on ikka raske ja vaevaline, siis võib tal tekkida vastumeelsus selle aine või isegi kogu õppetöö suhtes.
Võgotski raamat Mõtlemine ja kõne” (2016) on raamatupoodides läbi müüdud.
Postituse sisu pärineb Postimehe naisportaalist , 12. mai 2017
Logopeed Liina Velner
