Puhumismänguasjad ja kõnehingamine – kuidas need toetavad lapse kõne arengut?
Puhumismänguasjad on koolieelikule palju enamat kui lihtsalt lõbus mäng. Nendega saab arendada kõnehingamist just neil aastatel, mil see kõige kiiremini kujuneb (Boliek jt, 2009). Mida varem õpib laps oma väljahingamist juhtima, seda kindlam on alus tema edasisele kõne arengule.
Mis on kõnehingamine ja mille poolest see erineb tavalisest hingamisest?
Tavaline ehk füsioloogiline hingamine käib enamasti nina kaudu. Sisse- ja väljahingamine on lühikesed ja umbes ühepikkused. Kõnehingamise puhul on pilt teine. Sisse hingame kiiresti ja sageli suu kaudu, väljahingamine on aga tunduvalt pikem, sest just siis me räägime. Pikka ja kontrollitud väljahingamist peab laps alles õppima.
Kuidas puhumismänguasjad lapse kõnehingamist toetavad?
Milliseid puhumisharjutusi logopeedid kasutavad?
Mullide puhumine, tuuleveski või peovilega mängimine ja sulekese puhumine on logopeedide ammu tuntud harjutused. Mängulisus aitab lapsel harjutamise juures püsida.
Mida laps puhumismängudega õpib?
Puhumismängud aitavad lapsel mitmel moel.
- Laps tunnetab õhu liikumist suus ja huultel.
- Laps õpib suunama õhujuga kindlas suunas.
- Laps harjutab pikka ja sujuvat väljahingamist, mis on kõnehingamise alus.
- Laps õpib eristama nina- ja suuhingamist.
Mida ütleb eesti logopeediline kirjandus?
Eesti logopeedilises kirjanduses rõhutatakse, et mängulised puhumisharjutused kuuluvad hääldusõpetuse ettevalmistavasse etappi ja neid tasub korrata kogu hääldusõpetuse vältel. On ka leitud, et hingamisharjutused pikendavad koolieelikutel väljahingamist ja aitavad paremini õhujuga suunata.
Kas puhumisharjutused parandavad lapse hääldust?
Puhumisharjutused üksi hääldust ei paranda. Uuringute järgi ei anna kõnevälised suu- ja huulteharjutused paremat tulemust kui tavapärane hääldusteraapia. Kõige paremini toimib töö, kus hingamis-, hääle- ja kõneharjutused on omavahel seotud ja toetavad üksteist.
Puhumismänguasjad on seega väärt abivahend kõnehingamise ja õhujoa tunnetamise arendamisel. Need on osa laiemast logopeedilisest tööst, kuid ei asenda seda.
Kuidas puhumismänge kodus harjutada?
Puhumismänge saab mängida ka kodus koos lapsevanemaga.
Kui kaua ja kui tihti harjutada?
Päevas piisab 10–15 minutist. Tähtis on regulaarsus, mitte harjutamise pikkus.
Millist puhumismänguasja valida?
Vali mänguasi, mis last huvitab, olgu see tuuleveski, vile või seebimullid. Glossuse e-poes on valik puhumismänguasju, mis sobivad just selliseks igapäevaseks mänguks. Vaata Glossuse puhumismänguasjade valikut
Millele harjutades tähelepanu pöörata?
Peamine on, et laps hingaks välja pikalt ja sujuvalt, ilma õlgu tõstmata ja põski täis puhumata.
Korduma kippuvad küsimused
Millal peaks lapse kõnehingamise pärast muretsema?
Kui laps jääb rääkides sageli hingeldama, tema lause katkeb, sest õhk saab otsa, või ta hingab ka puhkeolekus pidevalt suu kaudu, tasub logopeediga nõu pidada.
Kas puhumismänguasjad üksi parandavad lapse hääldust?
Ei. Need toetavad kõnehingamist, kuid hääldusprobleemide korral on vaja ka sihipärast hääldusteraapiat.
Kui tihti peaks kodus puhumisharjutusi tegema?
Piisab 10–15 minutist päevas mängu vormis. Tähtis on regulaarsus, mitte harjutamise pikkus.
Kust see info pärineb?
- Boliek, C. A., Hixon, T. J., Watson, P. J., & Jones, P. B. (2009). Refinement of speech breathing in healthy 4- to 6-year-old children. Journal of Speech, Language, and Hearing
