Millised tegevused aitavad lapse kõne ja keele arengule kaasa?

Sünnist kuni 2. eluaastani

Suhtle lapsega kasutades silpe “ma,”ta“ ja “pa“. Kas laps vastab sulle samaga?
Vaata lapsele otsa, kui ta häälitseb! „Vestle“ lapsega: Kui ta „ütleb“ midagi, siis vasta talle.
Reageeri, kui laps naerab või teeb nägusid! Naera talle või tee nägusid vastu.
Õpeta last matkima, nt plaksutama, piilumismängu piiluma jne!
Räägi lapsega, kui ta on vannis, paned teda riidesse ja söödad teda! Räägi lapsele, mida sa teed ja mida te tegema hakkate. Räägi lapsele keda või mida te näete enda ümber.
Osuta erinevatele kujunditele ja värvidele!
Loenda asju, mida näete!
Kasuta žeste, nt näpuga osutamine, lehvitamine jne!
Räägi lapsele, mis hääli mingi loom teeb, nt „Koer teeb auh-auh“!
Täienda lapse öeldut! Kui laps ütleb „Auto“ Ütle näiteks: „Jaa, see on auto. Istume autosse. Sõidame autoga poodi.“
Loe lapsele! Raamatu teksti ei ole vaja ette lugeda sõna-sõnalt. Piisab, kui räägid lapsele, mis pildil on. Erguta last osutama ja nimetama, mida ta raamatus näeb.

2.-4. eluaasta

Kasuta lapsega rääkides selget kõnet! Ole oma kõnega eeskujuks.
Korda lapse öeldut, et näidata talle, et sa mõistad teda! Lisa juurde uut infot lapse öeldule. Nt „Kas sa mahla tahad? Mul on siin mahla. Mul on õunamahla. Kas sa tahad õunamahla?“
Pole midagi hullu, kui räägid lapsega lastekeeles („papu“, „aua“, „mõmmi“)! Kuid kindlasti kasuta paralleelselt ka kirjakeelseid sõnu , nt „Kus su papud on? Kus on su tossud/kingad/saapad?“
Lõika välja pilte lemmik- või tuttavatest asjadest ja rühmitage neid! Nt „Need on asjad, millega saame sõita/asjad, mida me sööme/millega mängime“. Kui liimite lahtilõigatud pildid valesti kokku, nt liimite koera pildile rattad alla, saate rääkida lapsega sellest, mis on valesti ja kuidas peaks õige olema.
Aita lapsel küsimusi mõista ja ise küsima õppida! Mängige lõbusat „Jah-ei“-mängu, nt „Kas sa oled Martin?“ Kas autod lendavad?” Las laps moodustab ka ise küsimusi. Ja siis on Teie kord vastata.
Küsi lapselt valikvastustega küsimusi!, nt: “Kas sa tahad õuna või apelsini?” Kas sa tahad selga panna punase või sinise särgi?”
Aita lapsel uusi sõnu õppida. Nimeta kehaosi ja räägi, milleks need on: “See on minu nina. Ninaga saan ma nuusutada lilli, küpsiseid ja seepi.“
Laulge lihtsaid laule ja õppige riimuvaid luuletusi!
Pane tuttavad asjad lapse jaoks kasti. Laps peab välja võttes selle nimetama ja ütlema, milleks seda kasutatakse! “See on minu pall. Seda saab põrgatada. Sellega saab mängida.“
Vaadake koos lapsega fotosid tuttavatest inimestest ja kohtadest! Rääkige, kes nad on ja mis pildil toimub.

4. – 6. eluaasta

Kuula, kui laps räägib sulle midagi! Näita talle, et sa saad temast aru.
Koonda lapse tähelepanu endale enne, kui sa lapsele midagi ütled!
Tee väike paus peale seda, kui sa oled midagi lapsele öelnud! See annab talle aega vastuse moodustamiseks.
Aita lapsel uute sõnade tähendust omandada! Kasuta oma kõnes uusi sõnu. Ütle lapsele, mida see tähendab või kasuta seda lauses nii, et selle sõna tähendus selgub. Näiteks kui kasutad „auto“ asemel sõna „sõiduk“. Ütle: „Täna sõidame poodi selle sõidukiga. Ma olen liiga väsinud, et jala kõndida“.
Räägi, kus midagi asub, kasutades määrsõnu „esimene/ees” „keskmine/keskel“, “viimane/lõpus” või “paremal” ja “vasakul”. Kasuta vastandsõnu: “üleval“, “all”, „lahti“ ja „kinni“!
Mängige mõistatamismängu! Lase lapsel ära arvata, millega on tegu. Näiteks ütle: “Me pühime sellega põrandat“ Laps peab üles leidma harja. Ütle: “See on külm ja magus magustoit. Minu lemmik on maasika…” Laps peab ära arvama, et see on „jäätis“.
Tegelege esemete gruppidega või kategooriatega! Leidke asjad, mis ei sobi teistega kokku. Näiteks „King ei sobi kokku õunaga ja apelsiniga, sest see ei ole söödav/see ei ole ümmargune/see ei ole puuvili“.
Õpeta last täitma kahe- ja kolmeastmelisi korraldusi, nt „Mine oma tuppa ja too sealt raamat!“
Õpeta last andma juhendeid! Nt laps peab sind juhendama, kuidas ehitada klotsidest torni.
Mängige lapsega „kodu“! Las laps olla ema või isa ja Teie olete mängult laps. Rääkige erinevatest tubades ja mis mööbel seal on.
Kui vaatate koos filmi, räägi lapsele, mida ta seal näeb. Las ta arvab ära, mis järgmisena võiks juhtuda Rääkige tegelastest. Kas nad on rõõmsad või kurvad? Lase lapsel pärast jutustada, millest film oli. Näidelge mingit stseeni koos või mõelge välja loole teistsugune lõpp.
Kasutage igapäevaelu toimetusi keele õppimiseks. Näiteks köögis räägi, mis täna söögiks on, mis värvi see on, milline söök välja näeb ja mis maitsega see on. Räägi, kuhu midagi asetada. Palu lapsel panna salvrätid lauale, sülle või lusika alla. Räägi, kellele see salvrätt tuleb panna. Nt ütle „See on minu salvrätt. See on issi oma. See on Helena oma“.
Käige koos poes. Räägi, mida te ostate, kui palju teil midagi vaja on ja mis te sellest teha kavatsete. Räägi kauba kujust, kogusest ja kaalust.