Lapse kõne arendamise võimalikkusest kodus

Täna on 4. september. Kooli- ja lasteaiaelu on alanud ja sotsiaalmeediast lipsab läbi postitusi laste kõne ja selle arendamise teemal. Võtan vaevaks ka mina siin Glossuse blogis sõna sekka öelda.

Olles ise suhteliselt hõivatud lapsevanem, kes töötab logopeedina, peab väikest kirjastust ja osaleb Eesti Lugemisühingu töös aktiivselt. Olles selle virvarri keskel mõistan ma täielikult lapsevanemaid kes tunnistavad, et neil napib aega lapse kõne arengu toetamisel. Parem ikkagi ausalt üles tunnistada, kui pettekujutelmades elada.

Õnneks olen ma harjunud mõttega, et südametunnistuse piinad on paratamatu vanemaks olemise osa. Me ei suuda igal pool panustada sajaprotsendiliselt: kodus, tööl, ühiskondlikus elus (erinevates MTÜdes, õpetajatele kinkide organiseerimisel jne jne ). Tasakaalu leidmine on raske.

Minu jaoks on oluline ka see, kustpoolt lapse arengut vaadata: kas lapsevanema, õpetaja või logopeedi (eripedagoogi) silmadega. Igaüks märkab lapse iseärasusi lähtuvalt oma vaatenurgast. Kui õpetaja ja logopeedi (eripedagoogi) vaatenurk on enam-vähem kattuvad ja on nii-öelda kõrvalseisja pilgud, siis lapsevanemal on absoluutselt teine tunnetus oma lapse kohta. See on see eriline ja imeline side, võiks öelda, et nähtamatu nabanöör, mis lapsevanemat ja last ühendab ja jääb ühel või teisel moel ühendama veel pikkadeks aastateks.

Kuid tõde on see, et kui laps on koolieelik, on temaga just õige aeg tegeleda. See on see ”magus aeg”, kus laps sind usaldab, sa oled talle toeks ja eeskujuks. Kes sellel ajal suudab seda suurepärast võimalust lapsega tegeleda, see ei saa kahetsema. See on tark lapsevanem. Kindel alus edaspidiseks eluks on antud. Mitte iialgi enam ei ole inimolend nii vastuvõtlik õpetuslikule suunamisele, kui koolieelses eas.

Tuleb võtta see aeg (abi võiks olla visuaalsest ajataimerist Time Timer®) ja tunnetada oma last, märgata, mida ta oskab, kuulata, mida ta tahab öelda, mida meiega jagada ja vastata tema küsimustele.

Igas päevas on võimalik leida minuteid ja veel parem tunnike, kus sa pühendad oma tähelepanu, mõtted ja tunnetuse oma järglasele. Lapsed tajuvad seda imehästi, kes on nende juures päriselt ja kes ”poolikult”.

Ka ülepingutamine igas plaanis (nii emotsionaalses kui materiaalses plaanis) ei ole mõttekas. Võta vabalt, tunneta hetke, ole lihtsalt koos oma lapsega – ja alus positiivsele suhtele ja edasisele õpiedule on pandud.

Kui kasutate logopeedi teenust, siis proovige välja noppida logopeedi või eripedagoogiga kohtumisest just  see, mida saaksite kodus katsetada ja millele tähelepanu pöörata. Kindlasti küsige ja arutage spetsialistiga ka kodus tekkivaid olukordi või võimalusi, kus on võimalik last kaasata ühistegevustesse pereringis või lasta lapsel aidata koduseid töid teha. Võimalusi leidub igal sammul, tuleb vaid need võimalused ära kasutada.

Soovitusi ja nõuandeid lapsevanematele leiab ka siit.

Head aega ja aja leidmist!

Logopeed Liina