Kõne sujuvuse häire

Kõne sujuvuse häire

all mõistame kogelust, liiga kiiret või aeglast kõnet, ka kogelusele sarnanevat seisundit – klatter.

Kõne sujuvuse häired saavad alguse tavaliselt 2. -5. – aasta vanuses. Väikestel lastel esineb sagedasti nn füsioloogilist kogelust, mis möödub iseenesest.

Kõne sujuvuse häire puhul tuleb jälgida kõnetakistuste esinemissagedust, tüüpi, iseloomu ja kestvust ning seda, kuivõrd kõnetakistusega isik laseb end kogeluse esinemisest häirida. Samuti on tähtis märgata kaasuvaid sümptome (sekundaarne kogelus).

Kogeluse puhul on lapsevanematel kerged tekkima süümepiinad, nagu oleks nad midagi valesti teinud lapse kasvatamisel, mis on alusetud, nagu ka müüdid ehmatamisest jms.

Ühest kogelemise põhjust ei ole hetkel teada.

Lisaks kogelusele on sujuvuse häireks ka kogelusele sarnanev seisund – liiga kiire kõne, kus sõnad sulavad kokku ja kõne võib muutuda kohati arusaamatuks.

Kogelejaid on 1% elanikkonnast. Kogelust soodustavaks teguriks lastel võib olla muuhulgas vanemate liiga kiire kõne ja kiirustav elu- ja suhtlemisviis.

Kogeluse kohta saad rohkem teada Eesti Kogelejate Ühingu kodulehelt http://kogelus.ee/mis-kogelus/.

MTÜ Eesti Kogelejate Ühing on tõlkinud eesti keelde saksa kirjaniku Peter Schneideri lasteraamatu “Was ist ein U-U-Uhu?” („Ke-ke-kes teeb U-U-Uhhuu?“).
Raamat on kirjutatud lastele, kes kogelevad, nende vanematele, sõpradele ja õpetajatele.