Kõne arengu hilistus
ei pruugi viidata veel kõne arengu häirele. Iga lapse kõne areng on individuaalne: on varase motoorse või kognitiivse arenguga lapsi. Aga on ka lapsi, kelle oskused arenevad aeglasemalt. Kõne arengu hilistuse puhul mängib rolli ka pärilikkus.
Hiliskõnelejate puhul tuleks jälgida mitteverbaalse tegevuse taset (jagatud tähelepanu, pilkkontakti, suhtlemise vastastikkust jms). Kindlasti tasuks lasta uurida lapse kuulmist.
Hiliseid kõnelejaid on umbes 14-20% 2-aastasteste lastest, st nende aktiivses sõnavaras ei ole veel viitekümmet sõna. Pooled neist on kolmandaks eluaastaks eakaaslastele kõne arengus järele jõudnud.
Eesti Logopeedide Ühingu kodulehelt leiate laste orienteeruvad arengutulemused keelevahendite kasutamisel: http://www.elu.ee/lapse-kone-areng/
Mida noorem laps, seda enam tuleks vaadelda kõne arengu taset teiste arengunäitajatega seotult. Sõnavara suuruse järgi kõne- ja suhtlemisoskuse taset hinnata ei tohiks.