Muidugi. Sel juhul peavad spetsialistid kindlasti omavahel konsulteerima.
Iga inimene on kordumatu ja ainulaadne. Võimatu on ette öelda, kui kaua tuleb logopeedi teenust kasutada. Kahtlemata aitab tulemusele kaasa Teie aktiivne kodune harjutamine või ülesannete tegemine spetsialisti soovituste järgi. Loe lähemalt teenusest
Logopeed oskab hinnata oma töö potentsiaalset efektiivsust ning lõpetab teraapia kohe, kui on selge, et klient sellest kasu ei saa.
Kindlasti on oluline läbi rääkida spetsialistiga oma ootused ja mõtted-tunded seoses loogpeedilise tööga.
Esmane kohtumine on alati kallim. Esmane visiit maksab 65 €.
Järgnevate kohtumiste kestvus sõltub kliendi tööjõudlusest, nt koolieeliku tunni pikkus on üldjuhul kuni 30 min ja maksab 40 €. Õpilased jaksavad kaasa töötada kuni 45 minutit ja nende tunni tasu on 45 € kord. Nimetatud hinnad kehtivad alates 1. augustist 2020 ning kehtivad ka kaugteraapaia tundide kohta. Täpsema hinnakirja leite siit..
Teie delikaatseid ja üldisi isikuandmeid töödeldakse seadusega kooskõlas.
Vastavalt Isikuandmete kaitse seadusele on Teil alati õigus nõuda oma lapse/eestkostetava kohta kogutud eriliiki isikuandmete täpsustamist, nende töötlemise lõpetamist või hävitamist kui töötlemine on vastuolus IAK seadusega ning teada, milliseid isikuandmeid, miks ja kellele edastati.
Allkirjastades registreerimislehe nõustute oma üldisikuandmete ning oma lapse/eeskostetava üld- ja eriliiki isikuandmete töötlemiseks* lapsele/eeskostetavale parima logopeedilise teenuse osutamiseks eesmärgiga ennetada, kompenseerida ja/või kõrvaldada kõne-, keele- või kommunikatsiooniraskused.
Kvaliteetne logopeediteenuse pakkumine eeldab võrgustikutööd, omavahel konsulteerimist ja koostöö tegemist asjassepuutuvate osapoolte vahel. Info lapse haridusliku ja tervisliku seisundi kohta liigub vajadusel ainult Teid eelnevalt teavitades ja Teie nõusolekul.
* Isikuandmete kaitse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019011
Lapse arengust ja eripäradest on spetsialist saanud juba aimu registreerimislehe kaudu. Võimaluse korral on lapsevanem lisanud spetsialistile vaatamiseks ka põgusa videolõigu lapse kõne- keele- ja suhtlussituatsioonist.
Esmane kohtumine on väärtuslikku infot andev silmast silma kohtumine nii lapse kui lapsevanemaga. Kuna koolieeliku põhitegevus on mäng, siis logopeed proovib kõigepealt last kaasa haarata mängulisse tegevusse, suunab last pilte vaatama või vestleb lapsega. Koolilaste puhul palub midagi ette lugeda, kirjutada või jutustada.
Spetsialist läheneb igale oma kliendile individuaalselt ja kogub infot vastavalt sekkumisplaanile: mängu- ja suhtlemisoskused, keskendumine, kõne mõistmine, sujuvus, tähelepanu, tajud, mälu, sõnavara, grammatika, hääldus, lauseehitus, lugemise ja kirjutamisoskuse eel- ja osaoskused, hingamine, kõne tempo ja hääle kvaliteet või nt suu-näopiirkonna lihaste seisund.
Selgitame vanemale, mida märkame, anname soovitusi ja nõuandeid, mida jälgida, milliseid lisauuringuid oleks tarvis ja millise arendamist vajava valdkonnaga tegelemine on hetkel tähtsaim.
Lapsevanem on esimesel korral alati kaasas ja võib vastavalt vajadusel olla “tõlgiks” ka järgnevatel kordadel (olenevalt lapsest, kokkuleppel). Järgnevatel kohtumistel osaleb laps üldjuhul tunnis üksinda.
Sisuline tagasiside ja infovahetus lapsevanemaga toimub kohe peale esmast kohtumist või ka hiljem meili või telefoni teel.
Kindlasti mängige mänge, kus tuleb suhelda ja end väljendada. Väikelastega on hea mängida palli või peitusmänge, hüpitus- ja laulumänge, “Kus on…?” – mänge. Veel sobivad nt äraarvamis-, müramis-, ronimis-, nuputamis-, sorteerimis-, peenmotoorikat arendavad laulu- ja rollimängud, tähelepanu- ja mõtlemismängud – kõik mängud, kus on vaja kasutada nutikust, mis on emotsionaalselt siduvad, st päris, ning meeldivad nii Teile kui lapsele! Suhtlemine peab olema meeldiv ja rõõmus tegevus.
Elektroonsed mänguasjad, ka nn rääkivad nukud, äpid, Youtube’i ja multikakanalite vaatamine kahjuks kõne- ja suhtlemisoksusi ei arenda.
Jah. Mõlema tegevuse puhul kasutab laps samu lihaseid. Hingamine, närimine, neelamine ja rääkimine on keerulised lihaskoordinatsiooni nõudvad toimingud, kus väga paljud väikesed lihased teevad omavahel koostööd.
Kindlasti õpetage laps ise päris tassist jooma ja ise lusikaga sööma. Laske närida tahket toitu niipea, kui ta selleks suuteline on! Siis arenevad ka näolihased ja lõualuud õigesti.
Tundide sagedus on individuaalne. Üldjuhtudel saame kokku 1-2 korda nädalas.
Logopeedi töövahenditeks on erineva raskusastmega ja erinevat tüüpi pildid ja tekstid, harjutustikud, raamatud, mängud ja mänguasjad.
Logopeedi aitavad tema töös peegel ja minitaskulamp. Kõneorganite lihastoonuse hindamiseks kasutame kummikindaid, visiiri ja spaatleid/spetsiaalseid sonde. Ka diktofon või arvutiprogramm kõne analüüsiks on omal kohal.
Kõige sagedamini kasutatavad vahendid on siiski tavaline paber ja pliiats.
Kõik töövahendid desinfitseeritakse peale igat kasutuskorda. Ruumi tuulutatakse peale igat klienti.
Seoses koroonaviiruse epideemiaga me enam kodukülastusi ei tee.
Jah, selleks on kaks võimalust. Logopeed Liina Velner nõustab kliente (ka töövälisel ajal) minudoc.ee keskkonnas. Kui hetkel väljapandud ajad puuduvad, siis tasub neid küsida. Samas, põgus logopeedikonsultatsioon ei asenda esmast põhjalikku kohtumist koos hindamise ja eesmärkide seadmisega.
Teine võimalus on kasutada eralogopeedi teenust Skype’is (Skype’i nimi: “eralogopeed”). Palun anda oma soovist teada meili teel: info@glossus.eu
Kaugteraapia on üldjuhul mingil moel alati kombineeritud silmast silma kohtumis(t)ega. Kaugteel logopeediteenust osutatakse aina sagedamini, nt teostati kaugteraapiat riikliku eriolukorra ajal märts-aprill 2020 nii häälikuseade kui lugemis-kirjutamisraskustega klientidega. Nii et tasub katsetada 🙂
Edukaks kaugsuhtluseks on vaja stabiilset internetiühendust, kõrvaklappe ja vaikset ruumi.
Mitteverbaalset (nt silmside kvaliteet, partneri arvestamine vestluses jne) ja verbaalset suhtlusoskust (kõne vormiline ja sisuline ealisus, kõne tempo, hääle omadused jne), kirjalikku (nt õigekirjavigade sagedus ja tüüp) ja suulist kõnet (nt hääldus, grammatika, sõnavara, lauseehitus jne). Mida noorem on klient, seda suurema kaaluga on hindamisel mitteverbaalsed tegevused (mäng, kõne mõistmine, vastastikkus, kommunikatiivse suhtluse tase jne).