Kirjutamisraskus
on spetsiifiline õigekirja häire, kus eksitatkese tähtede kirjapanekul ja/või oma mõtete formuleerimisel kirjalikku vormi.
Kui suulise kõne raskused ei ole ehk nii silmatorkavad, siis kirjavigu pannakse tähele. Need võivad tekitada häbi- või süütunnet ja frustratsiooni. Kahjuks võib kirjutamisraskus olla ka veel tänapäeva ühiskonnas tihti akadeemilise edukuse takistajaks. Nii ei peaks see aga olema.
Eriti valmistab valmistab suurtele ja väikestele düsgraafikutele peavalu sulghäälikute õigekiri – inimene ei erista õigesti häälikute pikkusi ning võib eksida hääliku märkimisel kirjas. Samuti on kirjutamisraskustega inimesel keeruline rakendada õpitud õigekirjareegleid ning oma mõtteid paberile panna.
Kirjutamisraskusega inimesele võib olla raske ka verbaalse info talletamine lühimällu ning enesekontroll (ebakindlus otsustamisel: kas kirjutasin õigesti või mitte).
Kirjutamisraskusega võib kaasneda ka lugemisraskus.
Paljusid kirjutamistoiminguga seotud osaoskusi on võimalik logopeedi juures treenida, kuid kindlasti peab iga kirjutamisega kimpus olev inimene leidma elus hakkamasaamiseks oma kompensatsioonimehhanismid. Tähtis on sõltuvalt isikuseomaduste tüübist hoida enesehinnangut ja arendada oma tugevaid külgi ning hobisid.
Seda on ka paljud lugemis- ja kirjutamisraskustega inimesed teinud ning tegutsevad väga edukalt loomealadel ning äri- ja teadusvaldkondades. Kirjutamisraskused võivad tihti esineda perekonniti.
Kirjutamine (ja lugemine) võib olla häiritud ka peale insulti.
Huvitavad infot leiab FB kogukonnast Düsleksia Eestis https://www.facebook.com/dusleksiaeestis/
ja Eesti Lugemisühingu brošüürist Düsleksiaga laste vanemate toetamine
Laiem vaade lugemis-kirjutamisraskustele on siin ruutkodina:
ja lisaks ka tavalise PDF-failina: Lugemis-kirjutamisraskused üldises plaanis