Düsleksiast

Lugemis- ja kirjutamisraskused / düsleksia / düsgraafia

HEAL LAPSEL MITU NIME

  • Lugemis- ja kirjutamisraskus on üldmõiste, mis tähistab kirjaoskusega seotud raskusi
  • Düsleksia on neuroloogiline seisund, mille puhul on häiritud lisaks lugemisele ja/või kirjutamisele mälu, tajutud informatsiooni töötlemise kiirus, koordinatsioon, aja- ja ruumitaju. Düsleksia (aleksia – lugemisvõimetus, agraafia – kirjutamisvõimetus) võib kaasuda mõningate neuroloogilistele haigustega. Enamasti on düsleksia kaasasündinud ja elukestev staatus.

5-8 % elanikkonnast on düsleksiaga, lugemisraskust kohtab sagedamini – seda võib esineda mõningatel andmetel isegi kuni 17%l rahvastikust.

Lugemis- kirjutamisraskused võivad esineda kuulmis- või nägemisprobleemide, sotsiaalse või keelelise alastimulatsiooni (õpetamatus), kõnepuuete, puuduliku lugema õpetamise metoodika või eesti keele oskuse, samuti düsleksia tõttu.

Düsleksiast saame rääkida, kui lugemine ja/või kirjutamine on raske vaatamata pädevale õpetamisele, normaalsele vaimsele võimekusele, korras kuulmisele, nägemisele, motivatsioonile ja sotsiaalsele toele.

MÕISTED:

Düsleksia – eesti haridusruumis kasutatavad mõisted: vaeglugemine, lugemisraskus, lugemispuue, vt Haridussõnastik (2014)

Düsgraafia tähendab eesti haridusruumis kirjutamisraskust: vaegkirjutamine, kirjutamisraskus, kirjutamispuue, vt Haridussõnastik (2014)

Lääne koolkonna kirjanduses kasutatakse mõlema nähtuse jaoks mõistet “düsleksia”*

Käesolevas blogipostituses tähistab düsleksia samuti nii lugemis- kui kirjutamisraskusi.

Düsleksia on üks osa spetsiifilistest õpiraskustest.

* Terminid düsleksia ja düsgraafia on tuletatud vanakreeka keelest – eesliide „dys“ tähistab häiret, „lexis“ tähendab sõna või kõne, düsgraafia puhul „graphia“ kirjutamist.

Düsleksia puhul ei tunne inimene loetavaid sõnu ära kiiresti ja täpselt. Häiritud on sõnade hääldamine ning dekodeerimine kirjalikust vormist suulisse ja vastupidi.

Düsleksia põhjuseks on inimese nõrk fonoloogiline oskus:

  • hääliku ja tähe vastavuse kujunematus
  • suutmatus teha sõnade häälikanalüüsi
  • raskused häälikupikkuste võrdlemisel ja kirjas märkimisel kuulmise ja hääldamise alusel
  • oskamatus sõna  häälikutest kokku sünteesida

Düsleksia avaldub erinevalt: ta võib olla nii erineva iseloomuga kui raskusastmega.

Enamasti on düslektikute lugemine aeglane ja takerduv, sõnad või sõnaosad jäävad lugemata, loetakse aimamisi (vigadega). Osadele on keerulisem ainult lugemine, osadele kirjutamine.

Vead on püsivad ja korduvad. Raske võib olla ka loetu mõistmine ja õigete sõnade leidmine võib esineda sõnade segiajamist või valesti hääldamist.

Lugemis- ja kirjutamisoskuse omandamine toimub vaevaliselt vaatamata ümbritsevate inimeste (lapsevanemad, õpetajad) ja düslektiku enda pingutustele ja ponnistustele.

  • Düsgraafia – kirjutades eksitakse sõna häälimisel häälikute kirjapanemise järjekorras, jäetakse tähti või sõnu ära, lisatakse või asendatakse neid. Raskused on ka eesti keele kolme häälikupikkuse (lühike, pikk, ülipikk) märkimisel kirjas. Tihti ei suuda düsgraafik rakendada õpitud õigekirjareegleid, esineb nn hooletusvigu, vaimset väsimist jms

Düsleksiat esineb rohkem meesoost isikutel

DÜSLEKSIA EI OLE SEOTUD INTELLIGENTSUSEGA!

DÜSLEKSIA VÕIB ESINEDA KOOS MUUDE RASKUSTEGA, nt aktiivsus- ja tähelepanuhäirega, arvutamisraskusega (düskalkuulia) vms.

DÜSLEKSIA EI TÄHENDA LAISKUST EGA HOOLETUST!

Üht konkreetset põhjust düsleksia tekkimiseks ei ole veel leitud, kuid suur roll on pärilikkusel. On teada, et düsleksiga inimeste aju toimib teistmoodi düsleksiata inimeste ajust.

Kui lapsel on lasteaias tuvastatud suulise kõne puue, siis on tal suurem tõenäosus düsleksia avaldumiseks koolis. Üldjuhul düsleksiat enne kooli ei avastata, kuigi sellele viitvaid märke on näha varemgi.

Esmased düsleksia märkajad on lapsevanemad, algklassides õpetajad, logopeedid või eripedagoogid. Düsleksia võib avalduda ka alles vanemates klassides, kui õpitav materjal muutub keerulisemaks.

Ainult väljaõppinud logopeedid ja eripedagoogid valdavad pedagoogilisi võtteid raskuste ületamiseks ja sellega kohanemiseks. Tähtis on teha koostööd kooli ja pere vahel ning arvestada lapse eripäraga klassi ja kooli tasandil.

Mis võib viidata düsleksiale lasteaiaealisel lapsel:

  • Laps ei huvitu raamatutest, tähtedest ega numbritest
  • Laps ei suuda mängida sõnamänge, kus tuleb häälikutega tegeleda (nt leida riime, eristada ühe hääliku poolest erinevaid sõnu vms)
  • Lapsele ei meeldi kuulata lugusid ja luuletusi
  • Lapsele ei jää uute sõnade tähendused meelde
  • Kohmakus (peenmotoorika, üldine liigutuste koordineerimatus)

 

Mis võib viidata düsleksiale kooliealisel lapsel:

  • Laps ei taha lugeda
  • Teatud tähed ei jää meelde või ajab laps neid pidevalt segi (nt „b“ ja „d“, „a“ ja „u“ jne)
  • Käekiri on halb või loetamatu
  • Suuline informatsioon (nt tööjuhised) ei jää meelde
  • Raskused ajamõistete tajumisega/kasutamisega ja ruumis/paberil orienteerumisega (kaardid, teksti paigutus lehel jne)
  • Kirjutamisel ei oska laps häälikupikkusi kirjas märkida ega õpitud õigekirjareegleid kasutada
  • Lugemine aeglane, laps loeb aimamisi ja vigadega, loeb valesti sõna lõpud, ei saa loetust aru
  • Laps on kohmakas ja hajevil, väsib kiiresti
  • Kirjalike tööde tulemused on suuliste tööde tulemustest tunduvalt halvemad
  • Vaatamata pidevale pingutusele on lugemis- kirjutamisoskuse areng aeglane

Düsleksia esineb loomulikult ka täiskasvanutel

Kuulsaid düslektikuid maailmast: George Washington, Thomas Alva Edison, Winston Chrchill, Pablo Picasso, Agatha Christie, John Lennon, Carl XVI Gustaf, Tom Cruise, Cher (Cherilyn Sarkisian LaPierre), Norra peaminister Erna Solberg jne

Lisainfot:

Koostas: logopeed Liina Velner (jaanuar 2018)

glossus

Sarnased postitused